Laienemine Euroopasse: rahvusvahelise värbamise meelesepea
Priit Suitslepp
Aastatel 2024-2025 on Eesti ettevõtete laienemisstrateegiates toimunud märgatav nihe. Kui varem oli loomulik esimene samm Soome või Rootsi, siis täna vaadatakse üha enam Kesk- ja Ida-Euroopa (CEE) ning valikuliselt ka Lõuna-Euroopa poole.
See muutus ei ole juhuslik. Sama mustrit näeme müügis, ekspordis ja eriti selgelt tööjõuturul. Tellimusi ja ambitsiooni on, kuid kasv jääb üha sagedamini pidama mitte turu, vaid inimeste puuduse taha. Just siin muutub rahvusvaheline värbamine paljude ettevõtete jaoks strateegiliseks, mitte taktikalise taseme otsuseks.
Tööstus kasvab, kuid tööjõud seab piirid
Tööstussektoris on olukord paradoksaalne. Päringuid ja tellimusi on rohkem kui varem, masinate installeerimisjärjekorrad on pikad ning nõudlus püsib. Samas pidurdavad kasvu kaks peamist tegurit: inimeste puudus ja madal lisandväärtus töötaja kohta.
Eesti tööstuse lisandväärtus jääb märgatavalt alla nii Euroopa Liidu keskmisele kui ka Põhjamaadele. See ei ole ainult efektiivsuse küsimus, vaid ka ambitsiooni, turuvaliku ja õigete inimeste kaasamise küsimus. Just siin hakkab rahvusvaheline värbamine mängima võtmerolli, sest kasv ei sünni ainult olemasoleva meeskonna suuremast pingutusest, vaid teadlikest otsustest kuhu ja kellega edasi liikuda.
Skandinaavia pole enam esimene valik
Soome ja Rootsi on jätkuvalt olulised turud, kuid üha vähem ettevõtteid näeb neid esimese laienemissammuna. Põhjuseks on majanduslangus ja aeglane taastumine, konservatiivne investeerimiskäitumine, pikad ja ettevaatlikud müügitsüklid, kõrged tööjõukulud ning madalam valmisolek riskideks. Skandinaavia eeldab küpsust ja kannatlikkust. Ettevõtted, kes otsivad kiiremat valideerimist ja kasvu, liiguvad täna teistsugustele turgudele ning koos sellega muutub rahvusvaheline värbamine vältimatuks osaks laienemisstrateegiast.
Fookuse nihe CEE turgudele ja rahvusvaheline värbamine praktikas
Oluline on täpsustada, et kui räägime liikumisest „itta“, siis ei räägi me Venemaast. Räägime Kesk- ja Ida-Euroopast, kus otsuseid tehakse kiiremini, kasv on nähtavam ja tööjõuturg paindlikum.
Poola on aastatel 2024–2025 selge esikohavalik. Seal on suur siseturg, tugev majanduskasv, aktiivne B2B müügikäitumine ning arvestatav tööstus- ja logistikasektor. Paljude Eesti ettevõtete jaoks tähendab see, et rahvusvaheline värbamine ei ole enam ühe inimese katsetamine, vaid kohaliku müügi- või tehnilise meeskonna teadlik ülesehitamine.
Tšehhi ja Slovakkia sobivad ettevõtetele, kelle fookus on tehnilisel kvaliteedil ja professionaalsel müügil. Rumeenia pakub kiiret kasvu ja suurt tööjõubaasi, kuid eeldab kohaliku kultuuri mõistmist ning pikaajalist vaadet. Kõiki neid turge ühendab üks joon: ilma läbimõeldud rahvusvahelise värbamiseta jääb ka parim strateegia teostamata.
Rahvusvaheline värbamine ei ole enam ainult suurte ettevõtete teema
Kui varem seostus rahvusvaheline värbamine eelkõige suurte kontsernidega, siis täna on see üha sagedamini ka keskmise suurusega Eesti ettevõtete kasvutööriist. Eestis ei ole piisavalt sobiva profiiliga müügi- ja tehnilisi spetsialiste, olemasolevad meeskonnad on ülekoormatud ning kasv ei oota „paremat aega“. Samal ajal leidub CEE turgudel rohkem aktiivse müügikäitumisega inimesi, suurem valmisolek töökohta vahetada ning motivatsioon, mis ei põhine ainult palgal, vaid ka arengul ja vastutusel.
Sama roll ei tööta eri riikides ühtemoodi
Üks levinumaid vigu laienemisel on eeldus, et sama rollikirjeldus ja tööpakkumine töötavad igal turul. Tegelikkuses peab rahvusvaheline värbamine olema kohandatud kohaliku tööjõuturu ootustele, kultuurilisele taustale ning seal levinud müügi- ja juhtimisstiilile. Edukamad ettevõtted käsitlevad rahvusvahelist värbamist osana äristrateegiast, mitte eraldiseisva HR-projektina.
Kokkuvõte: kasvu realiseerimine
Eesti ettevõtete laienemine ei ole peatunud, kuid see toimub teistsugustel turgudel ja teistsuguse loogika alusel kui varem. Kesk- ja Ida-Euroopa pakub täna rohkem kasvu, kiirust ja paindlikkust kui traditsioonilised Põhjamaad. Sellises muutunud kontekstis on rahvusvaheline värbamine muutunud otsuseks, mis määrab, kas ambitsioon jääb ideeks või realiseerub toimivaks kasvuks.
Kui liigud uutele turgudele, ei pea sa seda tegema üksi. Mõistlik on konsulteerida ettevõtjate või partneritega, kes on juba sarnase laienemise läbi teinud. Nende kogemus aitab vältida kulukaid vigu, kiirendada otsuseid ja vähendada ebakindlust. Uuele turule sisenemine ei pea olema kompamine pimeduses - läbimõeldud rahvusvaheline värbamine ja õige nõustamine teevad sellest juhitud protsessi, mitte katse-eksituse raja.
