Priit Suitslepp: Kuidas tööintervjuul inimesi kvalifitseerida?
Priit Suitslepp
Olen nüüdseks pea 19 aastat tööintervjuusid läbiviinud ja jõudnud arusaamisele, et tõeliselt hea tööintervjuu ei seisne ainult küsimustes ja vastustes. See seisneb oskuses märgata detaile - nii neid, mida inimene ütleb, kui ka neid, mida ta ütlemata jätab.
Minu käest on palju küsitud, mida ma teadlikult jälgin, kui inimestega intervjuusid teen. Oluline on aru saada, miks inimene mõne teema juures peatub ja miks mõnest kiiresti edasi liigub.
Tööintervjuu on sümbioos müügiprotsessi ja inimpsühholoogia mõistmise vahel.
1. Ettevalmistus näitab suhtumist
Üks esimesi asju, mida tööintervjuu alguses tähele panna, on kandidaadi enda ettevalmistus. Kaardistan igapäevaselt häid kandidaate, kellele mul ei pruugi koheselt vestluse alguses konkreetset positsiooni otsingus olla. Kui kandidaat on uurinud ja tutvunud, kes on Southwestern Recruitment ja millega me tegeleme, tõstab see minu silmis juba kandidaadi väärtust. Taustainfoga tutvumine ei tähenda, et kandidaat teab kõiki detaile, kuid inimene, kes viitsib enne tööintervjuud kas-või 5 minutit süveneda, teeb seda tõenäoliselt ka siis, kui töö algab.
2. Vestluse kulg ja initsiatiiv
Hea tööintervjuu ei ole monoloog. Jälgi, kas inimene oskab ise küsimusi küsida ja teemasid juhtida või pead ise kogu juttu vedama. Aktiivne ja huviline kandidaat jätab alati parema mulje - see näitab enesekindlust ja siirast huvi, mitte lihtsalt kohalolu. Ka vaiksem ja tagasihoidlikum inimene võib jätta sügava mulje, olles kohal, päriselt kuulates ja andes sisukaid vastuseid. Tänapäeva tööelus on koostööoskus üks peamisi edutegureid, olenemata rollist.
3. Energia ja kohalolu
Energia on miski, mis on tajutav tööintervjuu esimestel minutitel. Mõni inimene tuleb ruumi ja toob endaga kaasa positiivsuse ja soojuse, teisel on justkui kõik õiged sõnad, kuid midagi jääb ikkagi puudu. Oluline pole see, kas inimene on ekstravert või introvert, vaid kas ta on mentaalselt kohal - kas ta päriselt kuulab ja mõtleb kaasa. See kohalolu on tihti ka indikatsioon sellele, kuidas ta hiljem meeskonnas toimib.
4. Eneseanalüüs ja teadlikkus
Kui palud kandidaadil endast rääkida, jälgi, mida ta esile toob ja mida jätab mainimata. Mõni ei räägi oma saavutustest, sest need tunduvad talle ebaolulised. Sellest võib järeldada, et ta otsib uut suunda. Oluline on märgata, kas inimene suudab oma kogemustest rääkida sisuliselt: mitte ainult „läks hästi“, vaid miks hästi läks. Sama kehtib ka nõrkuste kohta. Inimene, kes suudab end objektiivselt hinnata, on tavaliselt avatud õppimisele ja arengule.
5. Karjäärivalikud ja vastutus
Töökohtade vahetusel on alati oma muster. Kas inimene liigub edasi siis, kui midagi ei õnnestu, või siis, kui ta on midagi päriselt loonud ja lõpetanud? Kuula, kuidas ta räägib oma endistest tööandjatest - kas probleemid on alati olnud “teistes” või suudab ta ka enda rolli tunnistada. Vastutuse võtmine oma karjääri ja otsuste eest on märk küpsusest ja teadlikkusest. Läbi tähelepaneliku kuulamise on seda on tööintervjuul lihtne märgata.
6. Raha kui peegel
Üks keerulisemaid teemasid tööintervjuul on raha. Jälgin tähelepanelikult, kuidas inimene sellest räägib - kas kindlalt ja teadlikult või pigem ebamugavalt. Inimene, kes teab oma väärtust ja suudab seda põhjendada (tulemuste, kogemuse või turuinfoga), jätab endast enesekindla mulje. Raha ei peegelda ainult ootusi, vaid ka inimese enesehinnangut ja arusaama oma professionaalsest väärtusest.
7. Motivatsioon ja sisemine jõud
Oluline on mõista, mis inimest tegelikult motiveerib. Püüa kaardistada, kas inimest käivitab väline surve nagu preemia, tunnustus või sisemine soov midagi hästi teha. Soovitan alati ka uurida, mis inimesel varemalt demotivatsiooni on tekitatnud. sSe aitab hinnata, millises keskkonnas töötaks ta kõige efektiivsemalt. Kui tööintervjuul selgub, et inimene saab energiat kindlate tööülesannete tegemisest, mitte ainult tulemustest, on see tugev märk sisemisest motivatsioonist.
8. Kandidaadi enda esitatavad küsimsued
Kandidaadi poolsed küsimused tööintervjuul annavad indikatsiooni tema kaasamõtlemise tasemest ja huvist karjäärivõimaluse vastu. Inimesed, kes küsivad julgeid ja siiraid küsimusi, eristuvad ja jäävad silma. Küsimuste küsimine pole selleks, et kellelegi muljet avaldada, vaid et päriselt aru saada, kas positsioon ja ettevõte on sulle. See peegeldab avatud suhtumist ja soovi mõista, kas koostöö võiks päriselt toimida mõlemale poolele.
9. Selgus eesmärkides
Üks ohumärke tööintervjuul on kandidaat, kellel puudub selgus oma suunas. Kui inimene räägib kord, et soovib juhiks saada, kuid järgmisel hetkel näeb end pigem spetsialistina, on raske mõista, mida ta tegelikult otsib. Kandidaat ei pea teadma oma karjääri täpset tulevikku, kuid teadlikkus järgmisest sammust näitab enesemõtestamist ja sihikindlust.
10. Soovitused ja õppimine teistelt
Mulle meeldib sageli uurida, kellelt inimene on ise midagi õppinud. See ütleb palju tema avatuse ja suhtumise kohta. Kandidaat, kes oskab kohe tuua välja oma soovitajad ja mentorid, näitab läbipaistvust ja enesekindlust. Samas on vahel just need nimed, keda ta ei maini, kõige kõnekamad.
11. Mitteverbaalne suhtlus
Sõnad on olulised, kuid kehakeel räägib tihti rohkem. Kas ta kuulab päriselt? Kas ta katkestab või laseb teisel rääkida? Kas ta hoiab silmsidet ja on kohal? Selliste detailide märkamise kaudu on võimalik tööintervjuul mõista, kas tegemist on koostöövalmi, ausa ja usaldusväärse inimesega või pigem hea jutuvestjaga.
Mida kaasa võtta?
Tööintervjuu ei ole kunagi lihtsalt küsimuste loetelu. See on kahe inimese vestlus, mille eesmärk on mõista, kas väärtused, suhtumine ja eesmärgid sobituvad ja moodustavad ühisosa. 19-aastase kogemuse jooksul olen õppinud, et kõige tugevamad kandidaadid pole need, kes räägivad kõige paremini, vaid need, kes on ausad, teadlikud ja kohal.
Kui peaksin kõik kokku võtma 3 punktiga, siis need oleks tööintervjuu järgsed refelktsiooniküsimused. Analüüsi:
- kas ma sain aru, mida inimene oskab, mida ta ei oska ja mida ta päriselt tahab teha?
- Milline oli tema kohalolu - kas ta päriselt kuulas ja mõtles kaasa?
- Kuidas mina intervjueerijana ennast pärast vestlust tundsin - kas see kohtumine andis energiat või võttis?
